OÜ MihkelAuto                                             

                                  Meil saab ka kaardiga tasuda

                               Aardla 2b

Veidi siis lahtiseletatuna akudest ja nende laadimisest
Informatsioon seatina-(Pb) ehk happeakudest
Akude seisukorra kontrollimine
Akude kontrollimiseks ja hooldamiseks on vajalikud tasemetoru, happemõõdik, klemmiharjad.
Enamikel akudel peab elektrolüüt ulatuma ~ 10mm üle plaatide või kaitseresti. Vähese elektrolüüdiga element sulfateerub, liigne elektrolüüt ei püsi aga akus.
Elektrolüüdi taset mõõdetakse 5....8 mm läbimõõdu ja 10.....15 cm pikkuse klaastoruga, mille alumisele otsale on märgitud 5,10,15 mm jaotused. Kui lasta toru ots vastu kaitseresti, sulgeda siis sõrmega ja tõsta uuesti üles, on näha, kas elektrolüüt ulatub jaotuse vahele. Nendel autodel, mille akudesse tuleb lisada destilleeritud vett sagedamini kui 1000 km tagant kontrollitakse generaatori pinget.
Aku pealispind peab olema puhas ja kuiv, sest elektrolüüt juhib voolu. Oksüdeerunud klemmidelt võetakse juhtmed lahti ning eemaldatakse oksiid peene liivapaberiga klemmidelt ning juhtmetelt. Asi peab saama haljaks. Pärast kinnitamist määritakse otsakutele õli või tehnilist vaseliini.
Elektrolüüdi tihedust mõõdetakse happemõõdikuga, mille sisemuses paikneb aeromeeter. Kui elektrolüüt on sisse imetud saab näha elektrolüüdi tihedust. 1.25 väärtuse juures - laadida talvel. 1.23 väärtuse juures - laadida suvel. Kui 1.30 ja rohkem - aku on täiesti täis.
Akude laadimine
Enne laadima asumist tuleb endale selgeks teha kas on tegemist traditsioonilise elektrolüüdil baseeruva akuga , mida võib laadida.
Põhimõtteliselt jaguneb akude laadimine jääva vooluga ja jääva pingega laadimiseks. Esimesel juhul hoitakse laadimisvool muutumatuna sõltumata aku laetusest. Teisel juhul on aga pinge muutumatu, mistõttu vool sõltub laaduri ja aku pingete vahest.
* Jääva vooluga laadimise eelised :
- akule on võimalik teha treeningtsükleid
- laadimise üldine kestvus on lühike
- laadimine on väga efektiivne, on võimalik suhteliselt kehvast akust teha treeningtsüklitega kasutatava aku
puudused: tuleb kontrollida laadimise lõppu, et ei tekiks ülelaadimist
* Jääva pingega laadimise eelised:
- laadimisprotsessi pole vaja jälgida, laadimine lõppeb ise
puudused: laadimise kestvus on pikk
- ei saa teha treeningtsükleid
- kehvas seisukorras akut selline laadimisviis ei aita.
Akude laadimise protsess
* jääva vooluga laadimine *
1) Tavalaadimisreziim
Tegite selgeks, et aku vajab laadimist. Kontrollisite ka elektrolüüdi taseme.
Laadimiseks lahutage aku auto elektriseadmestikust.
Keerake akupottide korgid maha, et laadimisel eralduv plahvatusohtlik gaas (vesinik) saaks väljuda. Ei tohi kasutada lahtist tuld ega suitsetada. Kasutage kaitseprille ja kaitsekindaid. Nahale sattunud söövitav elektrolüüt peske maha veega ja neutraliseerige 5%-lise soodalahusega.
Vool valitakse arvuliselt võrdne 1/10 aku nimimahutavusest, näiteks kui teie aku on 60A, siis laadimisvool peaks olema 6A.
Elektrolüüdi temperatuur ei tohiks tõusta üle +45`C. Vajadusel vähendatakse laadimisvoolu.
Laadida 12 tundi. Kontrollida akupottides elektrolüüdi tihedust laadimise lõppedes. Kui 1.30 või rohkem - aku on laetud.
2) Akude treenimine
Akude treenimine aitab suurendada aku mahutavust ja eluiga, suurendab mahajäänud elementide mahutavust ja ühtlustab elektrolüüdi tihedust.
Esmalt laadiga aku nagu punktis 1 kirjeldatud.
Seejärel tuleb laetud aku tühjendada. Tühjendamiseks sobib väga hästi 40 kuni 55 W autopirn , mille ühendate 7 kuni 8 tunniks akule koormuseks. ( 12V akudel ei tohi üldpinge alla 10,5 V langeda.)
Tühjenduse lõppedes tuleb aku kohe laadida nagu punktis 1 kirjeldatud.
Treeningtsükleid võib teha mitmeid kordi. See suurendab aku elementide mahutavust, teeb aku "erksaks" ja lühendab laadimisaega.
Võimalus diagnoosida ka ABS ja SRS (Airbag) süsteeme
enam levinud sõidukitel


Kui peaks olema vajadus mõne parda elektroonika riket tuvastada, siis see võimalus olemas ja kindlasti saab ka abi.

Võimalus ka õlivahetuse ja  teeninduse välpasid nullida.